“Vähe,“ ütleb praegune tegevjuht Ottomar Tamm kunagise rekordkäibe kohta ja kinnitab, et tema ambitsioonid on suuremad.
“Mõtlen, et mis oleks, kui teeks 100 miljonit? Ja mida see meie jaoks tähendab? Kas peaksime eri turgudel olema lokaalsed? Kas peaksime looma laiema väärtusahela? Mitte ainult Standardi oskusteave, vaid ka partnerite oskusteabe?“ jagas ta küsimusi, millele juhina praegu mõtleb.
Tamm ütleb, et 100 miljonit on normaalne ja ambitsioonikas eesmärk ning niimoodi tulebki mõelda. “Me peame suruma kasvu, sest muidu sureme,“ usub tegevjuht.
Standardi viimased paar aastat ei ole olnud kerged. Kui 2023. aastal äri peatus ja uued omanikud ettevõtte üle võtsid, tuli hakata kõike taas looma. “Kogu müük ja äritegevus sai täiesti uue alguse. Sisuliselt kolistasime ämbreid nii, nagu jaksasime. Suhtlesime kõigi ja kõigega, mis meid potentsiaalselt uuele ägedale ärisuhtele, projektile või turule lähemale viis. Võtsime vastu otsuse teha ka ebamugavaid projekte. Olime neid sunnitud tegema, sest need andsid meile võimalusi näidata, et oleme tagasi,“ meenutab Tamm.
Praegu on Standard turul taas nähtav ja märgatav, on Tamm pingutuste tulemusega rahul.
Nõudlus on kasvanud ja Standardil on “torus“ projekte järgmise aasta kevadeni. Sellest tulenevalt näeb ettevõte vajadust suurendada ka tehasetiimi. Kui praegu töötab Kose tehases 23 tootmistöötajat, siis aasta lõpuks peaks see kerkima 40 juurde, prognoosib tegevjuht.
Saadet juhib Harro Puusild.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uusküla: aasta alguse langusest ei ole Eesti töötlev tööstus taastunud
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta aprillis püsivhindades 3,8% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal.
Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv usub, et mööblitööstuses on raskemad ajad möödas, sest inimesed on jälle diivaneid ja kappe ostmas.
Hajutamata riskid välisturgudel on Eesti viimase aja majanduse languse ja seisaku üks olulisemaid põhjuseid, ütles välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna peadirektor Priit Kallakas saates “Tööstusuudised eetris”.
Mööblitootjad pelgavad, et jäävad kutseharidusreformi käigus kaotajaks, kui erialane väljaõpe muutub üldisemaks ja praktiline sügavus kaob.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.