Ettevõtetesse inseneride tööle leidmine on maru raske, sest spetsialistide põud on niivõrd suur ning pelgalt inseneeria populariseerimisest enam ei piisa, rääkis Eesti Inseneride Liidu uus president Cathy-Liis Põlluveer.

- Eesti Inseneride Liidu uus president Cathy-Liis Põlluveer astub ametisse alles septembris ning viib seni end liidu teemadega kõvasti kurssi.
- Foto: Erakogu
“Kui olin juht ja pidin värbama insenere, siis lihtsalt mitte kedagi ei ole,” tõdes Põlluveer Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Ta rääkis, et ettevõtted unistavad, kuidas inseneri ametikoha konkursile kandideeriks kümme inimest, kellest viis on pädevad. “Meil täna seda üldse ei ole,” lisas ta.
Samuti tuli intervjuus juttu, millised on kõige tahetumad insenerid, miks enam ainult inseneeria populariseerimisest ei piisa ning mida siis teha inseneride põua lahendamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Janno Riispapp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uueks presidendiks valiti esmakordselt ajaloos naine
„Inseneride puudusele ei saa enam vastu seista ainult eriala populariseerimisega,“ ütleb värskelt Eesti Inseneride Liidu presidendiks valitud Cathy-Liis Põlluveer. Tema sõnul tuleb inseneerias senisest palju julgemalt siduda klassikaline tehniline kompetents tehisintellekti ja digitaliseerimise võimalustega.
Möödunud nädalavahetusel leidis aset Eesti suurim noorte ettevõtlusvõistlus, kus selgus riigi parim õpilasfirma ja minifirma. Teisisõnu, aasta parimad ettevõtjad nii gümnaasiumist kui ka põhikoolist.
Insenerihariduse populariseerimine on hakanud andma tulemusi, kuid tööjõupuudus selles valdkonnas pole veel kaugeltki kadunud, rääkis Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak. “Lootusekiir on, aga loorberitele ei tohiks jääda puhkama,” märkis ta.
Eratarbijate energialahendustes oleme juba päris nutikad, tööstuses on energiatõhusus aga alles lapsekingades, kirjutab Filter Energialahenduste müügijuht Cathy-Liis Põlluveer.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?