Riskikapitaliliidu juht: Eesti pensioniraha voolab meie majandusest välja

Riskikapital on pikk ja närvesööv mäng, kus enamik iduinvesteeringuid kukub läbi, tootluse toovad üksikud raketid ning raha võib investor tagasi saada alles kümmekond aastat hiljem.

Soov pensionisäästud kohe välja võtta on mõistetav, kuid sellisel otsusel on oma hind. Lahenduseks võib olla fondipension, kuid see nõuab märksa rohkem aega. Arvutame, kas see tasub ära.

Eesti riskikapitaliturg on jõudnud uude arengufaasi. Lihtsate tarkvaralahenduste kõrval ruulivad üha enam teadusmahukad ettevõtted ja kaitsetööstus, selgub saatest "Ükssarvikute kasvulava".

Ehituse digitaliseerimisega tegeleva idufirma Remato kaasasutaja Madis Lehtmets postitas kaks aastat tagasi sotsiaalmeediasse midagi, mida sinna tavaliselt ei kirjutata – läbipõlemise tõttu võtab ta aja maha ja taandub enda loodud ettevõttest. Täna on ta tagasi juhirollis Eesti era- ja riskikapitalifondide liidu EstVCA eesotsas.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.