Suuremad pangad uurivad ettevõtetelt finantseerimisel põhjalikumalt, kuidas nad plaanivad pikas plaanis kestlikumaks muutuda, rääkis Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Mihkel Tamm.

- Suurpankadelt laenu küsides jätkusuutlikkuse plaanidest rääkimisest ei pääse.
- Foto: Andras Kralla
“Kuna ma pangaliidus kestikkuse toimkonda koos Laura Kostiakiga SEBst juhin, siis me näeme, et suurematel pankadel võib-olla on need nõudmised väiksematega võrreldes natukene karmimad. Aga me küsime küsimusi, me hindame väga selgelt finantseerimise juures just ettevõtte kestlikkust sinna juurde,” rääkis Tamm Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Intervjuus rääkis Tamm, kui palju on Euroopa Liidu regulatsioonide vähendamine jätkusuutliku ettevõtluse teemadelt hoogu maha võtnud ning miks suur osa suurettevõtetest ESG riske kaardistab. Samuti avas ta, miks võib Iraani sõda kestlikkusele uue tõuke anda.
Küsis Karmen Laur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse leevendamine ja ettevõtete kulusurve on Eestis toonud kaasa koondamislaine – suuremad advokaadibürood, ettevõtted ja ka riigifirmad on oma ESG tiimid koomale tõmmanud, tööturule sattunud asjatundjad aga leiavad end külma käest.
Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.