Täna võidavad need organisatsioonid, kus vastutus ja juhtimisetase on kõrge kogu aeg, mitte ainult kord aastas “puhastamise” kaudu, ütles juhtimiskoolitaja Eero Sikka.

- Juhtimiskoolitaja Eero Sikka.
- Foto: Raul Mee
“Juhtimine ei tähenda mitte inimeste väljasorteerimist, vaid sellise juhtimissüsteemi ehitamist, kus ootused on selged, inimesed saavad ja tahavad võtta vastutust ning see nõrk sooritus lahendatakse kiiresti meeskonna enda poolt, mitte ainult juhtide või mingisuguse hindamismudeli poolt,” selgitas Sikka Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Veel arutles Sikka, kas LHV suurim omanik Rain Lõhmus on pigem oraakel, kes ütleb välja valusa tõe, või riskib ta sellega lõhkuda midagi, mida on väga raske uuesti üles ehitada.
Küsis Aivar Hundimägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Loe raadioeetris olnud intervjuud
LHV asutaja Rain Lõhmus tahab ettevõtet ümber pöörata, käib firmas nõudlikult ringi, aga ei saa enda sõnul oma küsimustele piisavalt selgeid vastuseid. Ettevõttest on lahkunud hulk juhte ning Lõhmus ei imesta, kui paari aastaga vahetuvad pooled töötajad.
On eksitav rääkida halvast juhtimisest nagu lihtsalt ebamugavast iseloomust või keerulisest koostööst. See on mõjuvõim, mis võib alluvate elu vaikselt hävitada, kirjutab juhtimise ja küberturvalisuse koolitaja-konsultant Kristjan Kaskman.
Juhi ülesanne on olla ülevalt tulevate juhiste filtriks ja reaalsusega kohandajaks. Läbimõtlemata suuniste edasikandmine ajab tiimi ainult närviliseks, kirjutab juhtimiskoolitaja Raido Kivikangur.
Kui inimesed muutuvad ettevõtte “nõrgimateks lülideks” ja lahendus taandub protsendile, siis on see samm tagasi juhtimiskultuuri, millest me oleme Eestis korra juba välja kasvanud, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak vastukajas LHV asutaja Rain Lõhmuse väljaütlemistele.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?