- OMX Baltic−0,35%308,95
- OMX Riga0,00%905,63
- OMX Tallinn0,09%2 105,1
- OMX Vilnius0,15%1 471,77
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 30−0,25%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 1000,13%10 665,88
- Nikkei 225−1,56%67 194,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,38
- OMX Baltic−0,35%308,95
- OMX Riga0,00%905,63
- OMX Tallinn0,09%2 105,1
- OMX Vilnius0,15%1 471,77
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 30−0,25%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 1000,13%10 665,88
- Nikkei 225−1,56%67 194,1
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,38
“Põhjamaades, kus on väga tugev suvilakultuur, olen vaadanud huvi pärast imeilusaid sageli järveäärseid kohti, et palju need seal maksavad,” ütles SEB analüütik Mihkel Nestor.
Nii Rootsis kui Soomes on Nestori sõnul pealinnast mõne sõidutunni kaugusel looduslikult väga kaunites kohtades ja väga heas korras suvilate hinnatase 50 000 kuni 100 000 eurot. “100 00 eest saad juba täiesti imelise asja,” märkis ta.
Nestor toob võrdluseks, et Eestis on odavamate suvilate hind näiteks Saaremaal umbes 200 000 eurot. “50 000 euro eest saad Valgamaal mingisuguse pooleldi sisselangenud katusega osmiku, mis ei näe kuigi kena välja näha ja mida ei ole võimalik päästa.”
Soome osta on taskukohasem
Uus Maa kinnisvarabüroo kinnisvaraturu eksperdi Risto Vähi sõnul on Põhjamaade odavam hinnatase inimeste ostukäitumisele juba mõju avaldanud.
“Tean inimesi, kes on Eesti püsielanikud, nad ei lähe siit eelduslikult mitte kuhugi, aga oma suvemaja on nad ostnud Soome, kuna see on taskukohasem, kui osta Eestisse,” sekundeeris Vähi.
Nestor tõi välja, et üks põhjus, miks suvemajad on Põhjamaades Eesti omadest selgelt odavamad, on see, et kinnisvara maksustamise tõttu ei ole sealsed inimesed motiveeritud omama kinnisvaraportfelli, mida nad tegelikkuses ei kasuta.
Lisaks tõi Risto Vähi välja, et eestlaste usk kinnisvarasse on vankumatu ning meil ei soovita ka lagunema kippuvad talusid maha müüa.
Omavahel kinnisvara üle arutades on eestlaste seas arvamus, et ega see hind ju lange, eks ta inflatsiooni mõjul ikka kasvab, märgib Vähi. “Inflatsioon tuleb nendesse juttudesse päris kergelt sisse,” selgitas Vähi.
Eesti kiire hinnakasv
“Ei tea, kas julgen kõva häälega välja öelda, aga eestlane lepib minu arust üldiselt suhteliselt lihtsasti hinnatõusuga,” märkis Nestor. Tema sõnul ollakse harjunud, et Eestis niikuinii hinnad kasvavadki hästi kiiresti. “No tead, nõme küll, aga mis siis ikka.”
Vähi selgitas, et arvamus sellest, et kinnisvara hinnatõus on pöördumatu, on pärit ajast, kui võtsime käibele euro.
Nestor on aga kindel, et tema oma eluajal jõuab kindlasti ära näha mõne nominaalse hinnalanguse kinnisvaras. Ta peab väga kummaliseks finantsturgudel ringlevaid spekulatsioone, et näeme tänavu intressitõusu ja euribori kerkimist ligi 3 protsendini. “Põhjust selleks ju ei ole,” märkis Nestor.
“Kui vaadata Euroopa inflatsiooni, mis on täiesti normaalne – umbes 2% ligi – ning ka seda, mida prognoositakse energiahindadele, et need ikkagi leebuvad oluliselt – nafta puhul aasta lõpuks kuhugi 80 dollari juurde barrrelist –, siis tekkis tunne, et pean midagi poliitikute moodi ära sööma, kui näen kolme intressitõusu ja euribori liikumist tänavu 3 protsendini,” teatas ta.
Saates räägiti veel, miks Lähis-Ida sõda Eesti kinnisvaraturule olulist mõju ei avalda; kas kinnisvaraarendajate optimism turu aktiivsuse suhtes on põhjendatud; miks küsitakse kinnisvara eest Eesti järjest kallimat hinda ning avaldasime ka, milline varaklass on Eestis juba selgelt ülehinnatud.
Seotud lood
Energiakriisi taustal on kasvanud ka intressimäärade kerkimise oht, mis on Leedu kinnisvaraeksperdid üsna murelikuks teinud. Siinmail usutakse aga, et uus kriis on karastunud eestlastele nagu hane selga vesi.
Täpselt aasta tagasi teatas ühisrahastusplatvorm Crowdestate, et lõpetab tegevuse ning plaanib tänavu aprillis platvormi sulgeda. Nüüd tõdes ettevõtte juht Loit Linnupõld, et see plaan siiski ei pea paika.
Kinnisvaraturg ei ole viimastel aastatel arendajaid hellitanud, kuid 2025. aasta tõi Pro Kapitalile väga hea tulemuse. Ettevõtte käive ulatus 53 miljoni euroni ja ärikasum ligi 15 miljoni euroni, mis tähendab hüppelist kasvu võrreldes eelneva aastaga. Peadirektor Andrus Laurits ütleb, et sellised numbrid ei sünni juhuslikult, vaid on aastatetaguste otsuste realiseerunud tulemus.
Tuntud tele- ja meelelahutustegelased Robert Rool ja Jüri Butšakov sukeldusid investeerimismängus vastupidiselt oma päris investeerimisfilosoofiale hoopis Põhjamaade ja tehnoloogiasektori üksikaktsiate maailma.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.
Enimloetud
1
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
2
3
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele