Droonitõrjefirma: Eesti õhukaitse ei saagi sõdivate robootikaklubide tasemel olla

Riigisekretär saatis kooskõlastusele eelnõu, millega laiendada mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi rahuajal.

Droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember selgitas Äripäevale, et lisaks aeglasele tempole läheneb riik droonitõrjele ka põhimõtteliselt vale nurga alt.

Ehkki Eestit on aastaga tabanud kaks drooni, pole piiriäärsed ettevõtted end sõjariskide vastu kindlustanud. Kahjukaitset kaalub pakkuda vaid mõni üksik kindlustusfirma.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.