Asekantsler Xenia Joost: Eesti majanduse kasutamata potentsiaal peitub kultuuritööstuses
Eesti kultuurist räägitakse pahatihti pelgalt virelevast ja toetustest elatuvast valdkonnast, kuid ta võiks olla Eesti majanduse järgmine suur vedur, leiab kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost.
Viga hasartmänguseaduses tekkis rahandusministeeriumis ja see võib tähendada kahe miljoni euro suurust auku. Mitu kasiinoäri kavatseb vea parandamiseni maksu tasuda, kuigi pole teada, kuidas seda täpselt teha.
Vaid riigieelarvega seotud kultuuri rahastusmudel on tupiktee. Erasektori panust saaks suurendada, kui käima lükata institutsionaliseeritud filantroopia programm, kirjutab juhtimiskonsultant ja väärtusahelate uurija Birgit Linnamäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud töös.
Saksa elektroonikatootja Lacon Groupi neelanud elektroonikatööstus Incap on nüüd 300 miljoni euro suurusega käibega ettevõte, ütles firma president Otto Pukk saates “Kuum tool”.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.