- OMX Baltic−0,04%316,36
- OMX Riga0,57%999,34
- OMX Tallinn0,01%2 240,78
- OMX Vilnius−0,21%1 487,02
- S&P 5000,39%7 571,15
- DOW 30−0,41%51 770,88
- Nasdaq 0,77%25 358,06
- FTSE 100−1,14%10 638,43
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,41
- OMX Baltic−0,04%316,36
- OMX Riga0,57%999,34
- OMX Tallinn0,01%2 240,78
- OMX Vilnius−0,21%1 487,02
- S&P 5000,39%7 571,15
- DOW 30−0,41%51 770,88
- Nasdaq 0,77%25 358,06
- FTSE 100−1,14%10 638,43
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,41
Neeme Tammis: ühistransport tuleks muuta apoliitiliseks
Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast tasuta transpordi fopaad restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, saab kokku võtta konverentsi “Transport ja liikuvus 2026“.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti ühistranspordi juhtimine vajab täielikku muutust, sest praegune poliitikute juhitav süsteem on jätkusuutmatu, tõdes konverentsil „Transport ja liikuvus 2026“ Hansagrupi omanik Neeme Tammis. Ta soovitab moodustada Riiklik Ühistranspordikeskus, mida juhiks tippspetsialistid. Andres Ruubas, ühistranspordi osakonna juhataja, nõustus, et apoliitiline juhtimine on hea idee, kuid praegu keeruline teostada. Ministeeriumi ettepanek seada liinitranspordis märkamatult sümboolne maks, et kaardistada liikumisharjumusi, sai valitsuselt kriitikat. Hendrik Osula märkis, et ühist arusaama riigi ja erasektori vahel ei ole ja see pärsib kvaliteetse teenuse pakkumist.
Hansagrupi omanik ja Eesti parim juht 2025 Neeme Tammis tunnistas läinud nädala konverentsi aruteluringis, et kogu Eesti ühistranspordikorraldus tuleks viia ühe katuse alla ja muuta täielikult apoliitiliseks.
“Olgu selle asutuse nimeks näiteks Riiklik Ühistranspordikeskus ja seda juhiks oma ala tippspetsialistid. Nende otsused oleksid pikaajalise visiooniga, tuleneksid eelkõige vabaturu põhimõtetest ja tänapäeva tehnoloogilistest võimalustest. Nutikaid ja riigi eelarvet vähem koormavaid liikuvuslahendusi kohtades, kus kommertsettevõtlus ei toimi, on juba täna olemas ja see tuleks riigile kordades odavam kui tühje busse edasi-tagasi sõidutada,“ nentis Tammis.
Tema sõnul on praegune süsteem, kus igal ministeeriumil ja kohalikul omavalitsusel on oma tükike sellest suurest pirukast, mida enne valimisi rahvale sööta, ilmselgelt jätkusuutmatu. Mida kaugemale ja sügavamale me sellesse süsteemi upume, seda raskem on sealt hiljem välja tulla.
Ilus unistus
“Ilus unistus!“ Selline oli ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubase esimene reaktsioon saates ”Logistikauudised eetris“ Tammise väljaöeldule.
“Võib-olla tõesti on tänane ühistransport liiga kõrgele poliitilise tasemele tõstetud, aga see on tänane reaalsus. Mõte pikemas perspektiivis liikuda ühtse juhtimise ja apoliitiliseks muutumise suunas ei ole aga üldse halb,“ tunnistas Ruubas, kes arusaadavalt ei saa olla ametipositsiooni tõttu sama otsekohene kui Neeme Tammis.
Ehkki otseselt seda saates teemaks ei võetud, on regionaalministeerium äsja otseselt selles nn laupkokkupõrkes osalenud. Ministeeriumi kompromissettepanek kasvõi natukengi leevendada liinitranspordile kuluvaid summasid pensionäridele ja õpilastele sümboolset piletihinda kehtestades, sai peaministri tasemel maatasa tehtud ning ametnikke süüdistati omavolis ja veel sajas surmapatus.
Plaan ise oli aga igati mõistlik: kavandatav MaaS X-tee üleriigiline piletiostusüsteem oleks oluliseks indikaatoriks ka liinivõrgu planeerimisel. Kui inimene ostab selle kaudu kasvõi sümboolse 50sendise pileti, jääb jälg maha kust ja kuhu ta sõitis. Tasuta sõiduõigust tagava kaardi läbipiiksutamine näitab vaid seda, kust inimene sõitu alustas, kuhu ta aga sõitis, ei tea keegi. Et seda tuvastada, oleks vaja investeerida täiendavalt uutesse süsteemidesse ja erinevate süsteemide liidestamisse.
Ehk sisuliselt tegi ministeerium ettepaneku tabada kaks kärbest ühe hoobiga – kaardistada paremini inimeste liikuvusharjumisi ilma lisainvesteeringuteta ja saada sellest riigile ka väikest lisatulu. See tehti aga pihuks ja põrmuks ilma sihtgrupilt küsimata, kas nad oleksid valmis seda sümboolset tasu maksma või mitte. Pigem on olnud indikatsioon vastupidine: peaasi, et sõidud saaks tehtud.
Erasektoril keeruline plaane teha
“Väga paljudes teistes valdkondades, mis on riigi seisukohast strateegiliselt kriitilisemad kui ühistransport, ei tule paraku nii kõrgel tasemel nii jõulisi sõnumeid. See näitab kui poliitiliselt laetud on kogu ühistransporditeema tegelikult. Eks seal liiguvad ka suured rahad,“ tunnistas ”Logistikauudised eetris“ teine saatekülaline, Mootor Grupi juhatuse liige Hendrik Osula.
Hetkel kuum
“Samas me näeme, et Rail Balticus liiguvad veelgi suuremad summad, kuid selle jaoks loodud eraldi ettevõte, mille eesotsas on pädevad juhid ja puudub nii tugev poliitiline taust, toimib väga hästi. See on pärssiv faktor ja kui arvestada meie valimistsükleid nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis seda segadust tuleb pidevalt juurde. Erasektorist vaadates näeme seda, et me võime oma plaane teha nii hästi kui võimalik, aga ühel hetkel oleme taas olukorras, kus see plaan enam ei toimi,“ lausus Osula.
Ka tema on üheselt veendunud, et seni kuni erasektor ja riik ei suuda ühte jalga käia, ei muutu mitte midagi. “Meie mõlema eesmärk peaks olema pakkuda inimestele kvaliteetset sõiduteenust. Aga väga keeruline on seda üksinda teha kui teine osapool ajab turuseisukohast vaadatuna mingit täiesti oma asja,“ nentis Osula.
“Logistikauudised eetris“ saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm, saatesarja toob kuulajateni Laomaailm.
Seotud lood
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Ameeriklastele läheb enim korda elukallidus
Mis juhtub pärast USA vahevalimisi?
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele