Hinnasurves püüavad ehitusturu osapooled veeretada vastutust vigade eest partneritele ja otsida süüdlasi, jäi kõlama novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi ettekannetes.

- Oma Ehitaja juht Indrek Moorats. Foto: Andras Kralla.
Praeguses tihedas konkurentsis, kus tugevamad Eesti arendajad kinnitavad kanda Lätis ja vaatavad sealt ka kaugemale, peavad ehitajad efektiivuse saavutamiseks mõtestama ümber oma tegevusi.
Nii näiteks selgitas
Oma Ehitaja juht
Indrek Moorats, kuidas nende ettevõte otsustas keerulisel ajal mitte kaasa minna süüdlaste otsimisega, vaid pöörata pilk enda firma sisse. "Koroona- ja sõjakriisist tekkinud uus reaalsus nõudis kiiret kohanemist ja teistsugust vaadet juhtimisele," ütles Moorats ettekandes.
Moorats tõi välja ka pärdiku metafoori, mis kirjeldas, kuidas ehitusprotsessis põrgatatakse vastutust vigade eest ühelt osapoolelt teisele – projekteerijalt tellijale ja tellijalt ehitajale. Ta rõhutas, et selles niinimetatud pärdiku põrgatamises kaob sisuline probleemide lahendamine ja nii on nad otsustanud keskenduda arengule, mitte süüdlaste otsimisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaamos Kinnisvara juht
Taimo Murer rääkis, miks nemad on otsustanud Riias tugevalt kanda kinnitada ja seal koguni uue ehitusfirma asutada. Tööjõu kättesaadavus on Mureri sõnul. Riias küll parem, kuid kvaliteedis esineb suuremat kõikumist kui Tallinnas ning see nõuab arendajalt rangemat kontrolli. „Just seetõttu otsustasime Riias luua oma ehitusettevõtte et tagada kvaliteet ja töökindlus,“ selgitas Murer.
Saates räägitakse veel Tallinna ja Riia kinnisvaraturu erinevustest. Juttu tuleb turutrendidest, müügimahtudest, hindadest ja sellest, miks Riia turg Eesti arendajatele üha atraktiivsemaks muutub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuuel suurimal arendajal on müügis üle 800 korteri, mille müügihindade summa ületab 200 miljonit eurot. Arendajad müügis korterite hulga pärast suurt muret ei tunne.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini