Margus Kaasik: keskmine kaupleja ootab, et Vene gaas voolaks turule tagasi

Margus Kaasik märgib saates “Energiatund”, et viimase aja rahupüüdlused on gaasiturgu rahustanud ning muutnud ka sentimenti.

Kuigi üldmahtudelt on Venemaa energiakandjate põhilised ostjad olnud Hiina ja India, pole saladus ka see, et veel oktoobris oli LNG ostjate seas üldmahult esikohal just Euroopa Liit. Liidu riikidest hankisid lisaks Ungarile ja Slovakkiale märkimisväärses mahus Vene gaasi ka Prantsusmaa, Belgia ja Rumeenia.

“Sanktsioonipakette on ju ka tehtud, kogu aeg vaieldakse ja kaubeldakse selle üle, mida siis parasjagu sanktsioneerida, aga siin me praeguseks oleme,” nendib Kaasik. “Selliseid valikuid, mida on teinud Venemaa piiririigid ‒ Baltikum, Soome, Poola ‒, pole muu Euroopa teinud ning siin on põhjus tihtipeale raha.”

Milliseks kujuneb Euroopa Liidu lõppotsus Vene gaasi puhul, selgub Euroopa Parlamendis veel detsembris toimuval hääletusel. Praeguseks ei või Kaasiku sõnul enam uusi lepinguid Vene gaasi ostuks teha, aga sõlmitud pikaagsetel lepingutel lubatakse toimida veel kaks aastat, ent see periood võib parlamendi otsusega ka lüheneda aasta võrra.

Saates räägib Kaasik veel, mis viib maailmas LNG hinda lähiajal alla ning millistel põhjustel võib ka Euroopa eeldada, et nende jaoks on gaasihind võrdsustumas Ameerikaga.

Samuti räägib Kaasik, kuidas gaasimüüjad maandavad enda jaoks hinnariske, milline on Läänemere-äärsete riikide gaasitarbijate käitumine ja kuidas Eestisse rajatavad gaasielektrijaamad mõjutavad turgu.

Saatejuht on Lauri Leet.