Tööturu tulipunkt: alampalga tõus kiskus lepitamatusse vastasseisu

Tööandjad ja ametiühingud ei jõudnud järgmise aasta alampalgas kokkuleppele, mistõttu jätkuvad läbirääkimised riikliku lepitaja juures.

Alampalk peab kiiremini kasvama, leiab Büroomaailma kaasaasutaja ja juht Jüri Ross. Ta on nende ettevõtjate suhtes kriitiline, kes ütlevad, et palka tõstes lähevad nad pankrotti. “No kuule, kui sa ei jõua maksta miinimumpalka oma inimestele, kas sa oled ikka õigel alal siis üldse? Absurd.”

Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Harju maakonnas küündis keskmine üle 2300 euro.

Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.