Ka Bolti platvormidel tegutsevad läbi erinevate teenuste petturid. Kuigi täpset numbrit, kui palju pettureid Bolt päevas tuvastab, ettevõte ei avalda, siis pettustevastase tiimi juht Jaanus Uudmäe tõdeb, et tegemist on suure probleemiga.

- Bolt Foodi kuller
- Foto: Andras Kralla
“Pettuse ürituste probleem on ikka massiline. Me ei räägi siin, et tegeleme ühe-kahe petusega päevas, siin on ikkagi suured mustrid,” rääkis Uudmäe Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Bolt peab oma pettustetuvastamis süsteemis reegleid muutma kelmide pärast kümme korda päevas. “See on nagu kassi-hiire mäng, et kui meie leiame mingisuguse pettuse mustri, meie teeme reegli, siis ega pätid alla ei anna. Nemad ju üritavad oma käitumist natuke muuta, et nendes reeglites kõrvale hiirida ja tavaliselt kümme muutust tuleb meil päevas niimoodi,” selgitas Uudmäe.
Bolti Tallinna tiimini jõuavad kogu maailma pettusejuhtumid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus rääkis Uudmäe, kuidas Bolt võttis vahele Bolt Foodi platvormil tegutsenud jäämüüja, kes tegi kahtlastelt suuri tehinguid. Samuti selgitas ta, kuidas kelmuste tuvastamine Boltis käib ning kuidas neid ennetatakse.
Küsis Polina Volkova.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vale-elektrik luuras trepikojas, makseterminal kaasas
Elektrilevi saab päevas keskmiselt 30 kontrollkõnet, kus kliendid küsivad, kas neile helistasid petturid või oli see ikka päris kõne, rääkis Elektrilevi taristulahenduste ja kliendikogemuse juht Ardi Ratassepp.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis kõlab lõik Tallinna elanikule Argo Nõmmikule tehtud petukõnest ning meetoditest, kuidas pettur vahele võeti.
Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.
Lätis loodud võrgustikku kasutati rohkem kui 3000 inimeselt ligikaudu 5 miljoni euro väljapetmiseks, kuni Eesti politsei kogutud info peale käima läinud suur politseioperatsioon nad oktoobris vahele võttis.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.