“Kõik, mis sai nihu minna, läks nihu.” Indrek Neivelt ja Tõnu Pekk põrkuvad pensionisüsteemi üle arutades

Kuid kui rääkida finantskirjaoskuse kasvatamisest, ei asenda midagi isikliku raha kogemust. Siin on riigil võimalus pakkuda vajalikku toetust Eesti lastele, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Dmitri Fefilov.

Tegelikult on just väiksema sissetulekuga inimesed need, kelle jaoks II sammas võib tulevikus olulist rolli mängida, kirjutab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits ministeeriumi blogis.

Eesti ühiskond vajab pikemaajalist, poliitilisest tsüklist sõltumatut pensionistrateegiat, mis annaks inimestele kindlustunde ja stabiilsuse, kirjutab Swedbanki pensioni valdkonnajuht Kaire Peik.

Arutelud teise pensionisamba üle ei vaibu. Ja ilmselt mida lähemal on valimised, seda valjemad on avaldused ja erksamad välja käidud näited. Kuid praegune arutelu toimub viisil, mis ei võimalda kokkulepet, sest võrdleme ja arutame valesid asju, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.