Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv rõhutab saates "Cleantech", et Eesti tööstuse konkurentsivõime sõltub üha enam rohepöördest ja innovatsioonist.

- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kestliku arengu valdkonna juht Kadi Kõiv.
- Foto: Andres Laanem
Kõiv rääkis saates, et teekaardid, regulatsioonid ja ettevõtjate kasvav huvi näitavad, et muutuste vajadus on teadvustatud, kuid koostöö ja investeeringud määravad, kui kiiresti suudame liikuda kliimaneutraalsuse poole. Kõivu sõnul ei suuda ilma ettevõtjateta riik vajalikke muutusi ellu kutsuda.
„Ettevõtted teavad, et turul küsitakse järjest enam: milline on sinu jalajälg, kas oled kliimaneutraalsuse poole teel? Väga paljud ettevõtted on oma suuna seadnud rohelisele tehnoloogiale – kas juba palgatud teadus-arendusmeeskondadega või uute lahendusi otsides,“ rääkis Kõiv.
Laiemalt tulevad saates jutuks veel kliimaseaduse arutelud ja teekaartide roll tööstuse muutmisel, vesiniku ja taastuvenergia arenduste perspektiiv Eestis ning tööstussümbioos.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saatejuht on Mart Valner.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vesiniku tootmise tehnoloogiat arendav Stargate Hydrogeni tegevjuht Marko Virkebau rääkis saates "Cleantech“, et rohelise vesiniku turg on juba olemas, kuid 98% kasutatavast vesinikust on endiselt hall.
Sunly otsus siseneda elektri jaeturule pole lihtsalt äriline laienemine, vaid osa sihikindlast strateegiast muuta taastuvenergia inimestele kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. “Me ei müü rohkem elektrit, kui me ise toodame,” rõhutas Sunly jaeäri juht Rasmus Udde.
Idufirma Jälle Technologies arendab tehnoloogiat, mis võimaldab liitiumioonakude sees olevast grafiidist toota kõrgväärtuslikku materjali, mis võib tugevdada näiteks betooni enam kui 70% või kanda elektrit üliefektiivselt.
Mõju hindamine annab reaalse konkurentsieelise, väidab rohekiirendi Beamline Accelerator üks eestvedajatest Triinu Lukas.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Võlakirju saab märkida 28. augustini