Peamiselt riigieelarvest sõltuval taristuehituse valdkonnal saab pärast Rail Balticu valmimist olema keeruline aeg, sest ettevõtjate jaoks suur tükk leiba saab söödud, rääkis Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

- Rail Balticu Saustinõmme ökodukt
- Foto: Liis Treimann
“Meil on ees sellised ”huvitavad“ ajad selles valdkonnas,” sõnas Kõiv Äripäeva raadio hommikuprogrammis. “See, mis hakkab toimuma pärast Rail Balticu valmimist, saab olema päris põnev.”
Tema sõnul saab näha taristusektoris ilmselt ka konsolideerimisi, sest kõikidele ettevõtetele ei jätku tööd.
Kõiv rääkis veel, kuidas taristuehitajatel eelmisel aastal läks ning mida ettevõtete juhid lähituleviku kohta prognoosisid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vestles Ken Rohelaan.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna avalikustatud kaitseministeeriumi arengukava järgi on järgneval neljal aastal riigikaitse kulud 10 miljardit.
Kaitsekuludeks suunatud euroraha kulub maanteede ehitamiseks, kaitsetööstuspargile ning kaitsetööstusse investeerimiseks.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.