Algajatele arendajatele jagub vähem tööd. Vaib-kodeerimine muudab juba idumaailma
Viimaste kuudega on kadunud tüüpiline sõnum: "Otsin idufirmale tehnoloogia-oskustega kaasasutajat.“ Probleem on leidnud lahenduse, mitte ainult idufirmade vähesuse tõttu, vaid tänu uuele lähenemisele, mis võimaldab arendusprotsessi kümme korda kiirendada.
Saatejuht Tarmo Virki, idufirma Unsume asutaja Anastasia Pjatakova ja investor Kärt Siilats.
Foto: Andres Laanem
"Ükssarvikute kasvulava" saates kinnitasid idufirma Unsume asutaja Anastasia Pjatakova ja investor Kärt Siilats, et uued tehisintellektil põhinevad vaib-kodeerimise tööriistad on selle probleemi lahendanud.
Tööriistad nagu Cursor, Lovable ja Bolt.new võimaldavad sisuliselt kellel tahes nooremarendaja töö ära teha. Eelmisel nädalal sai Lovablest juba ükssarvik, kui ettevõte kaasas 200 miljoni dollari suuruse A-ringi rahastuse.
Vaib-kodeerimine (inglise keeles vibe coding) viitab tehisintellekti ja koodi abil loodavatele kiiretele prototüüpidele ja rakendustele. See võimalus on muutnud idufirmade loomist ja arendamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Investor Kärt Siilats riskikapitalifondist Superangel selgitab: "Kui varem oli sageli vajalik tehnilise kaasasutaja olemasolu, siis nüüd saavad ka üksikasutajad tõestada oma ideede elujõulisust."
Hea näide vaib-kodeerimise potentsiaalist on start-up Unsume, mis plaanib septembris käivitada platvormi, mis ühendab katkiste esemete parandamist vajavad inimesed teenusepakkujatega.
Moekunstnikust Pjatakova, kes lööb uute tööriistadega ka ise kaasa peagi avaldatava Unsume arendamises, päris esimesest arendajast siiski vabaneda ei soovi – kogenud arendaja roll on siiski kriitiline platvormi arhitektuuri ja loogika loomisel. "Niikuinii on vaja seda arendajat, kellel on kogemust ja väga hea tase, aga see kiirendab protsessi ca 10 korda."
Kui veel hiljuti unistasime ükssarvikutest, siis nüüd on pilk suunatud hoopis sebradele, keda investorid põlgavad, ütles ettevõtja Aleksander Gansen. Tema sõnul on Eesti start-up-sektori seis nadi.
Idufirma Jälle Technologies kaasas 2 miljoni eurot, mille toel arendab akude ringlusesse võtmise tehnoloogiaid. Ettevõtte juht Erki Ani loodab seejuures ärile hoo sisse saada elektriautode vanade akudega.
Paar aastat tagasi Lätist Eestisse kolinud ettevõtja Raimonds Skurulsi idufirma valmistub sisenema professionaalsete mikrofonide üleilmsele turule. Kolimise põhjuseid selgitab ta lihtsalt: Eestis on kergem hingata – teistsugune ärikliima ja suurem austus leiutajate vastu.
Kestlikkuseäris tegutsev iduettevõte GreenDice annab suurfirmade kasutatud, ent endiselt võimekatele seadmetele uue elu. “Me muudame kvaliteetsed arvutid kättesaadavaks madalama hinnaga kui Big Maci eine,” võrdleb ettevõtte tegevjuht Argo Alaniit.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.