Enefit Greeni energiaportfell liidetakse Eesti Energia müügiportfelliga ning see on praegu aktiivselt töös, rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko.

- Viimane Enefit Greeni aktsionäride koosolek. Vasakult ENefit Greeni juht Juhan Aguraijuja, keskel Eesti Energia finansjuht Marlen Tamm ning paremal Eesti Energia juht Andrus Durejko.
- Foto: Liis Treimann
Turul on olnud ka küsimus, kas Enefit Green liidetakse ettevõttena Eesti Energiaga. Durejko ütles Äripäeva raadiole, et kõik küsimused peale energiaportfelli liitmise on juhtimuslikud. “Vaatame, mis on optimaalne,” lausus ta.
Eesti Energial on aga palju tütarettevõtteid. “Ma ei suuda neid vist isegi kokku lugeda praegu, üle kümne kindlasti. Vaatame seda juhtimismudelit ja leiame optimaalsema lahenduse kontserni vaates. Selle järgi me joondume ja teeme täpselt sellise otsuse, mis annab parima majandustulemuse kontsernis,” ütles Durejko.
Lisaks avas ta intervjuus, kuidas läks viimane Enefit Greeni aktsionäride koosolekul ning kas börsileminek oli ettevõtte jaoks viga või mitte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Rasmus Koppel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enefit Green avas Põhja-Pärnumaal, endisel Tootsi turbaväljal Sopi-Tootsi roheenergia pargi, millesse ettevõte investeeris ligi 400 miljonit eurot.
Täna algab Eesti Energia võlakirjade avalik pakkumine, mille käigus tahetakse kaasata 10 miljonit eurot.
Eesti ja teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide osalusega Enery Energy plaanib kahe aastaga Lüganuse valda püstitada kuni 22 tuulikuga tuulepargi. Viimasel riigi vähempakkumisel osalenud tuuleparkidest on see kardetavasti ainus, mis õigeaegselt valmib.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.