Kaitsetööstusidu teeb konkurendile lihtsusega silmad ette

Eesti peaks pürgima tugeva kaitsetööstusega riigiks, kus on au sees nii tööstus kui infotehnoloogia – ainult nii on võimalik saavutada majanduskasv ja julgeolek ühekorraga, leidsid ükssarvikute ehitajad tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“.

Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.

Kaitsetööstusega seotud aktsiatesse on Luminori varahalduri Kalle Kose sõnul mõistlik investeerida, kuna järgnevate aastate jooksul suurendavad riigid investeeringuid kaitsesektorisse.

Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.