Investor Hispaanias: päikeseranniku kinnisvara väärtus paisus paari aastaga 100 000 eurot

Kümmekond aastat tagasi oma elutöö Bastioni maha müünud rõivatööstur Indrek Stahl on üle 20 aasta omanud kinnisvara Hispaanias ja tunneb sealset turgu läbi ja lõhki. Võib-olla isegi liigagi hästi, leides palju, mis kriitikat väärib.

Täna keskpäevast on ulatuslik elektrikatkestus halvanud Hispaanias infrastruktuuri, kommunikatsioonide, rongijaamade, lennujaamade, ettevõtete ja hoonete normaalse töö ja mõjutanud miljoneid elanikke kogu Hispaanias ning Portugalis.

Kinnisvara kõrge kvaliteet, millega oleme harjunud Eestis, pole sugugi tavaline Dubais, Tais ega Hispaanias. Miinuste kõrval võib aga välismaa korter või villa pakkuda sellist elukvaliteeti, nagu elaks ühe päevaga hoopis poolteist päeva.

Malaga on džungel, kus hindadel pole mingit loogikat, ütleb Valeria, kohalik maakler. Äripäeva ajakirjanikud kirjutasid talle kinnisvarakuulutuse peale ja palusid endale Malaga uusarenduses korterit näidata.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.