Riigifirma Metrosert on saanud kokku 16 miljonit eurot rakendusuuringute keskuse loomiseks, et täita sellega eksportivate ettevõtete jaoks olulist arendusprotsessi tühimikku, ütles ettevõtte juht Aigar Vaigu.

- Aigar Vaigu
- Foto: Raul Mee
Rakendusuuringute keskus kasutab saadud raha, et ehitada üles keerukas taristu toodete ja teenuste katsetamiseks, rääkis Vaigu Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis. Mida kiiremaks läheb tootearendus, seda edukamad peaksid olema ka Eesti ettevõtted eksportimisel, märkis ta.
Lisaks selgitas Vaigu, miks valiti 30 valdkonnast rakendusuuringute keskuse fookuseks välja just biorafineerimine, vesinikutehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, droonitehnoloogiad ja terviseandmed.
Aigar Vaigut intervjueeris Siim Sultson. Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis ei saaks rakendada sarnast kärpestiili, mida Ameerika Ühendriikides veab suurettevõtja Elon Muski eestvedamisel USA valitsuse tõhususe ministeerium (DOGE), ütles Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik ja partner Janno Järve.
Aprillist tööd alustava Eesti Kiibitehnoloogia Kompetentsikeskuse abiga võiksid siinsed ettevõtted õppida disainima ja tootma omale vajalikke kiipe nii, nagu teevad seda maailma suurnimed Nvidia, Apple ja Qualcomm, ütlesid TalTechi professor Jaan Raik ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute osakonna juht Mart Toots.
Oma kiibikeskus aitab luua tugeva lisandväärtusega ettevõtlust
Tänavu aprillis Eestis käivitatav kiibitehnoloogia kompetentsikeskus KIIP toetab Eesti elektroonikasektori arengut, kirjutab füüsik ja aktsiaseltsi Metrosert juhatuse esimees Aigar Vaigu.
Tänavu Prototroni finaalvõistlusel võidutsenud idufirma Expand plaanib võiduraha 35 000 eurot viia Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele sissemakseks, et kaasata rakendusuuringute programmist veel suurem summa, ütles ettevõtte kaasasutaja Henri Suurorg.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.