Läbipõlemine, mis lõppes kiirabis. "Suur naeratus näol hüppasin sinna kuristikku"

Tänavu 25. Gaselli Kongressil oma lugu rääkinud Viiroja tunnistab, et taastus läbipõlemisest kokku viis aastat. See on kogemus, mida ei soovitaks teistele mitte kunagi.

Helena Viiroja töötas enne läbipõlemist 2,5kordse koormusega. Ta kirjeldab läbipõlemist kui kuristikku, kuhu äärele jõudmine on pikk teekond, enne mida võib kohata erinevaid ohumärke. “Suure naeratusega vältisin neid märke ja suure naeratusega hüppasin ka sinna auku,” räägib Viiroja, viidates kirele, mida oma töö vastu tundis, kuid mis teda siiski alt vedas.

Peamiste läbipõlemise ohumärkidena toob Viiroja välja tähelepanu hajumise, mälu kehvenemise ja vaimse kurnatuse. Olukorda võimendab aga läbi kogu valu pingutamine ja entusiasmi ülalhoidmine, mis pikemas perspektiivis kukutab läbipõlenut veelgi rohkem auku.

Positiivsus, mis sütitab ka teisi, perfektsionism ja suur saavutusvajadus on alati igas organisatsioonis teretulnud, kuid liiga suures koguses “saan ise hakkama”-mentaliteeti ja täiuslikkuse tagaajamist on Viiroja sõnul ka ühed olulisemad riskifaktorid, mida pingsamalt jälgida. Siiski mängivad tähtsamat rolli tööalased riskid, nagu näiteks ülekoormus ja kehv juhtimiskvaliteet. Seetõttu lasub läbipõlemise vastutus nii töötajal kui ka tööandjal.

“Üks asi, mis minu läbipõlemise teekonda pikendas, oli häbi. Häbi sellepärast, et ma ei olegi nii edukas, ma ei saanudki sellega hakkama,” räägib Viiroja, kellel kulus läbipõlemisest taastumiseks kokku viis aastat. Olles läbipõlemise faasis, ei saa seal olija isegi aru, et temaga midagi toimub, ja suurem eneseanalüüs võib toimuda alles aastaid hiljem. Ta tõdeb, et häbi on kõige suurem arengupidur, ja paneb gasellidele südamele, et sellest tundest hoolimata tuleb jagada oma muret teistega.

Mis üldse on läbipõlemine ja milline see hääbumisprotsess täpsemalt välja näeb? Millist kahju see tekitab ettevõttele ja riigile, rääkimata kannatajast endast? Miks on oluline olla isekas? Kas enesehoid on sama, mis aeg iseendale? Nendele küsimustele saab vastused saatest “Kiired ja vihased”.