Liiklusekspert surmade kasvust: sõjapinge ja majanduslangus jõudsid teedele

Ehkki Eestis on toimunud aastakümnetega meeletud arengud liiklusohutuse juurutamisel, on viimase viie aasta trend kõike muud kui rõõmustav: õnnetusi on rohkem ja vigastatuid niisamuti.

Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.

Keskmise kiiruse uuringu eesmärk on muuta liiklemist ohutumaks, kirjutab transpordiameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe.

Minul pole midagi selle vastu, kui politseinik mõõdab põõsas mu kiirust, sest tean, et need andmed ei salvestu kuhugi. Keskmise kiiruse tuvastamine on aga privaatsusesse sekkumine, mille jaoks on vaja ühiskonna nõusolekut, ütles advokaat Indrek Sirk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.