Hirm vilepuhujate ees? Asjatundjad pakuvad lahendust

Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal nn vilepuhujate kaitse seaduse vastu minimaalsel määral, mille taga võib olla nõukogude ajast jäänud põlgus pealekaebamise suhtes, arvasid Soraineni advokaadid.

Tänasel valitsuse istungil ei toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud isikute kaitset.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.