Ratsionaalselt vaadates on Eestil 2024. aasta lõpus teha tähtsamaidki asju, kui hääleõiguse muutmine, ütles teenusmajanduse koja juhatuse liige ja advokaat Allar Jõks.

- Advokaat Allar Jõks
- Foto: Andras Kralla
Jõks rääkis Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis, et praeguseid majanduse väljakutseid vaadates ei tõstaks tema hääleõiguse muutmist isegi esimese kolme prioriteedi hulka.
Samas märkis endine õiguskantsler, et kui hääleõiguse muutmisega minnakse edasi, siis ajaliselt läheb väga kiireks.
Allar Jõksi intervjueeris Karl-Eduard Salumäe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mõned märgid viitavad võimalusele, et koalitsioon ei soovigi kolmandate riikide kodanikelt valimisõigust ära võtta, kirjutab riigikogu liige Henn Põlluaas (Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid, ERK).
Riigikogu laual on ei rohkem ega vähem kui poliitilise koostöö ja parlamendi tõsiseltvõetavuse lakmustest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koalitsioonipartnerid üritavad kiirkorras muuta põhiseadust, et võtta kümnetelt tuhandetelt Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus, meelt muutnud sotsiaaldemokraadid loodavad sellega päästa kodakondsuseta isikute valimisõiguse.
Kui tõesti kolmandate riikide kodanike valimisõiguse kallale minna, siis tuleb seda teha õiguslikult laitmatult ja pakkuda selle kõrvale täiendavat positiivset alternatiivi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?