Teeme asja selgeks: SaaS ehk kuidas tarkvara teenusena pakkuda
SaaS ehk tarkvara kui teenus võimaldab kasutajatel ligipääsu pilvepõhisele tarkvarale interneti kaudu, ilma et oleks vaja seda oma seadmesse installeerida või hooldada. Peamised eelised on paindlikkus, lihtne ligipääs ja automaatsed uuendused, kuid sellega kaasnevad ka riskid andmete turvalisuse ja vastutuse osas.
SaaS-lepingud määratlevad tihti andmekaitse, intellektuaalomandi, teenuse kvaliteedi (SLA), hinnastamise ning vastutuse jaotuse tingimused. Ettevõtted, kes soovivad SaaSile üle minna, peavad arvestama õiguslike, tehniliste ja äriliste aspektidega. Tulevikutrendid, nagu tehisintellekt, kujundavad SaaSi arengut ja toovad uusi võimalusi ning riske.
Novembrikuu esimeses „Teabevara tunnis“ räägimegi SaaSi olemusest ja toimimisest. Stuudios on advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ken Kaarel Gross ja Timo Kullerkupp. Saadet juhib teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Tegelikult pole need nii uued midagi. Kes vähegi peavad küberturvalisusega oma ettevõttes arvestama, on ehk juba kuulnud kõlava nimega termineid NIS 2, DORA, E-ITS või kas või ISO 27001.
Järjest rohkem ajakirjanduse kangelasi üritab ilmunud artiklitest oma nime kustutada, näiteks tahavad minevikku maha raputada Autorollo skandaalis olulist rolli mänginud Siim Roode ja elamislubade skandaali peategelane Nikolai Stelmach.
Eesti ettevõtetes on teadlikkus vananenud tarkvaraga tekkivatest ohtudest tegelikult olemas, kuid neid kasutatakse sellegipoolest, kirjutab IT-firma Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.