Kliimaidud: kümne aasta pärast peab iga toote jalajälge teadma

“Ma arvan, et kümne aasta pärast on iga toote kohta võimalik näha täpselt, mis selle jalajälg on. Tõenäoliselt peavad kõik tootjad oma jalajälje kümne aasta pärast Euroopas katma. See muutub standardiks. Tee sinna saab olema väga valuline,” ütles Arbonicsi asutaja Kristjan Lepik saates “Ükssarvikute kasvulava”.

Esgridi kaasasutaja Oksana Tolmatšova sõnul peaksid keskkonnasektoris töötavad start-up’id koos töötama, et tekiks üks koht, kust ettevõtted leiaksid vajalikud lahendused oma jalajälje vähendamiseks. Nii avaldub ka äritegevuse tegelik mõju. “Ilmselt on möödas see aeg, kus saad impact-lipuga lehvitades investeeringuid kaasata. On vaja väga selget selgitust, mismoodi sa impact’i [mõju] lood,” ütles ta.

Tolmatšova ja Lepik tõdesid, et kliima- ja keskkonnateemad on tihti laetud. “Meil on kaks leeri riigis. On olemas ettevõtjad, kes ütlevad, et ESG on saatanast ja pärsib kasvu, ja teised, kes saavad aru, et ESG on sisuline asi ja tuleviku ärimudel,” rääkis ta.

Lepik märkis, et vastuseisu aitaks vähendada hinnastamine. “See, kes teeb head, saab tulu, ja see, kes ei tee head, peab seda maksma,” lausus ta, lisades, et pankades on seda tendentsi juba näha.

Lisaks kutsuvad nad üles mõtlema välja alternatiivset sõna “rohepöörde” asemele. Inglise keeles on see sõna decarbonisation, kuid dekarboniseerimine ei kõla hästi. “Me peame leidma mitte ainult definitsiooni, vaid ka sisu, et ka lipsuga suurte ettevõtete juhid tunneksid end mugavalt,” ütles Tolmatšova. Lepik lisas, et sisuliselt räägime ärist, mis peab muutuma roheliseks.

Saadet juhib Tarmo Virki.