Elupõlise õppuri palkamine võib pakkuda majanduslikku edu

Ühiskond on pidevas ja aina kiiremas muutumises. Karjääriteed on käänulisemad ja muutuv töö nõuab uusi teadmisi ja oskusi. Kus asub sellele pildil vabaharidus ja kas vabaharidus on isutekitaja, kogukonna arendaja, erialaste oskuste täiendaja või ühine vastutus sidusa ühiskonna ehitamisel?

Ettevõtetes kogutud andmete kvaliteet saab AI kasutuselevõtmisel otsustavaks teguriks, usub PricewaterhouseCoopers Eesti digilahenduste ja partnersuhete juht Tarmo Meresmaa. Tehisaruga töötamisel on aga vaja kõikide töötajate ümberõpet, et muutustega toime tulla.

Meie haridus on paljude näidikute alusel nagu hea vein, aga millegipärast ootame ikka, et see tuuakse lauale nagu tasuta veekann söögikohas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti turg on väike ning sobiva kvalifikatsiooniga töötajate koolitamisel riiklikule haridussüsteemile lootma jääda ei saa, seepärast tuleb ise lahendus leida. Eesti Keevitusühingu juht Liisi Särglep kirjeldab kogemusi, mida ta sai esimest keevitusinseneride kursust korraldades.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.