Need viis automarki teevad kõige rohkem asju ummamuudu
Automarkide koondumine suurtesse kontsernidesse, platvormide ja tehnika ristkasutamine ning nüüd ka elektripööre on autod järjest ühesugusemaks tagunud, kuid terasemal vaatlusel leiab ka laiatarbeautode tootjate seast jätkuvalt ettevõtteid, kes teevad asju omamoodi.
Saladuskatet kergitades: üks automark, millest räägitakse, on Suzuki. Fotol Suzuki Jimny.
Foto: Raul Mee
Nii nenditakse Äripäeva raadio autoteemalises saatesarjas „Autojutud“, kus saatejuht Karl-Eduard Salumäe seab koos kahe teise autoajakirjaniku Margus Pipra ja Indrek Jakobsoniga ritta viis kõige omanäolisemat laialt levinud automarki. Juttu tuleb ka autode ühte tegu minemise põhjustest ning ühest uuest autovalmistajast, mille esindus Eestis hiljuti avati.
Millised margid jõudsid kolme ajakirjaniku arvamuse põhjal koostatud ning absoluutsele tõele mittepretendeerivasse pingerivvi, see selgub saadet kuulates.
Kord kuus Äripäeva raadio eetris olev autokultuurisaade „Autojutud“ jõudis sel nädalal 50. episoodini. Panime sel puhul kokku 10 küsimust, mis peaksid pakkuma pinget ka neile, kel autode kohta vaat et entsüklopeedilised teadmised.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.