Riik jättis võlakirja kaitsesildita, et saada rohkem suuri investoreid
Kui Eesti oleks riigivõlakirjale pannud kaitsesildi, ei oleks paljud institutsionaalsed investorid võlakirju märkinud, ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.
Eesti on pärast 2022. aastat, kui Venemaa väed tungisid Ukrainsse, suurendanud kaitsekulutusi märkimisväärselt, kuid näeb ka praegu vajadust kulusid kasvatada.
Foto: Liis Treimann
Luurmees märkis, et instiutsionaalsete investorite vähesus oleks suure tõenäosusega kahandanud ka järelturu likviidsust. "Sildistatud kaitsevõlakiri oleks rahuajal Euroopas unikaalne, see võib pigem saada negatiivset tähelepanu," märkis riigiametnik.
Luurmees lisas, et kaitsevõlakirja silt olnuks Eestile ka mainerisk eeskätt välisinvestorite silmis.
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Täna välja kuulutatud riigivõla emissioon on suunatud eeskätt jaeinvestorile, kuid huvi puudumisel tuleb appi institutsionaalne raha, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi Äripäevale antud intervjuus.
Alates tänasest saavad jaeinvestorid märkida Eesti riigi võlakirju, pakutav reaalintress on rahandusministeeriumi suviseid inflatsiooniprognoose arvestades vähemalt järgmisel aastal negatiivne.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.