Kuidas edukalt kommunikeerida nii häid kui kehvasid majandustulemusi

Iduettevõtte Veriff kommunikatsioonijuht Karita Sall leiab, et kui avalikkusele tulemusi teavitada, siis numbritest üksi ei piisa. “Lisaks numbritele peab olema selgitus taga, mida see sinu valdkonnas tähendab, ja peab andma hinnangu juurde. Numbrid üksi ei räägi lugu ja loo rääkimine on tegelikult ju eesmärk, miks finantstulemusi avaldatakse.”

Kui tulemused pole ootuspärased, ei tohiks Salli sõnul pead liiva alla peita. Kui halvad numbrid üritatakse positiivse narratiivi varju jätta, võib see viia vastupidiselt halvemate tagajärgedeni.

Kommunikatsioonibüroo Corpore juht Janno Toots toob ühe hea näitena saates välja Saunumi, kes vaatamata oma keerulisele seisule on ise hakanud proaktiivsealt tulemusi jagama, kuigi neil selleks tegelikult otsest kohustust ei ole.

Kui firmal tuleb keerulisel ajal kokku hoida ja töötajaid koondada, siis ka see kommunikatsioon peab olema väga hästi läbi mõeldud. Sellisel puhul on hea teha mõne meediaväljaandega eksklusiivintervjuu, sõnumeid ise juhtida ja vältida spekulatsioone. Kuid alustada tuleb kindlasti töötajatest: kui nemad kuulevad firma käekäigu kohta esimesena meediast, on midagi valesti.

Kuula saatest, millised on erinevused positiivse ja negatiivse alatooniga uudiste kommunikeerimisel. Kuna majandusaasta aruannete tähtaeg on lähenemas, jagame soovitusi ka selle suhtluskanali tõhusaks ärakasutamiseks.

Juttu tuleb sellest, kas ja kuidas meediasuhtlust ajastada, milliseid võtteid kasutada sisekommunikatsioonis ja kes võiks olla hea kõneisik.

Saatejuht on Paavo Siimann.