- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 300,00%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 100−0,98%10 561,05
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,04
- OMX Baltic−0,18%308,39
- OMX Riga0,24%907,83
- OMX Tallinn−0,24%2 100,05
- OMX Vilnius−0,08%1 470,66
- S&P 500−0,45%7 503,85
- DOW 300,00%52 925,15
- Nasdaq −1,16%25 818,69
- FTSE 100−0,98%10 561,05
- Nikkei 225−2,11%66 819,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%87,04
Kuidas edukalt kommunikeerida nii häid kui kehvasid majandustulemusi
Pressiteates tuleb ära jätta häma ja halbu numbreid peita ei maksa, sest see teeb enamasti ettevõttele karuteene, räägivad kommunikatsioonieksperdid värskes “Finantsuudised fookuses” saates, kus kuulete edulugusid ja õppetunde nii heade kui halbade uudiste jagamisel avalikkuse ja töötajatega.
Iduettevõtte Veriff kommunikatsioonijuht Karita Sall leiab, et kui avalikkusele tulemusi teavitada, siis numbritest üksi ei piisa. “Lisaks numbritele peab olema selgitus taga, mida see sinu valdkonnas tähendab, ja peab andma hinnangu juurde. Numbrid üksi ei räägi lugu ja loo rääkimine on tegelikult ju eesmärk, miks finantstulemusi avaldatakse.”
Kui tulemused pole ootuspärased, ei tohiks Salli sõnul pead liiva alla peita. Kui halvad numbrid üritatakse positiivse narratiivi varju jätta, võib see viia vastupidiselt halvemate tagajärgedeni.
Kommunikatsioonibüroo Corpore juht Janno Toots toob ühe hea näitena saates välja Saunumi, kes vaatamata oma keerulisele seisule on ise hakanud proaktiivsealt tulemusi jagama, kuigi neil selleks tegelikult otsest kohustust ei ole.
Kui firmal tuleb keerulisel ajal kokku hoida ja töötajaid koondada, siis ka see kommunikatsioon peab olema väga hästi läbi mõeldud. Sellisel puhul on hea teha mõne meediaväljaandega eksklusiivintervjuu, sõnumeid ise juhtida ja vältida spekulatsioone. Kuid alustada tuleb kindlasti töötajatest: kui nemad kuulevad firma käekäigu kohta esimesena meediast, on midagi valesti.
Kuula saatest, millised on erinevused positiivse ja negatiivse alatooniga uudiste kommunikeerimisel. Kuna majandusaasta aruannete tähtaeg on lähenemas, jagame soovitusi ka selle suhtluskanali tõhusaks ärakasutamiseks.
Juttu tuleb sellest, kas ja kuidas meediasuhtlust ajastada, milliseid võtteid kasutada sisekommunikatsioonis ja kes võiks olla hea kõneisik.
Saatejuht on Paavo Siimann.
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.
Enimloetud
1
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
2
3
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Jürgen Ligi: tulemus on kasutu
Hasartmängusõltuvusest on kuluaarides räägitud
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele