Diplomaat näeb Eesti ettevõtjatele Indias palju võimalusi
Suures Indias on ettevõtjate jaoks võimaluste ring lai, aga Eesti ettevõtted ei saa seal läbi lüüa odava hinna või mahuga, rääkis Eesti India saatkonna asejuht Margus Solnson.
“Pigem me räägime ikkagi tarkadest lahendustest, millel on kõrge lisandväärtus,” rääkis Solnson Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ta tõi näiteks, et eestlased võiksid Indiasse müüa kõrgväärindatud puitu, mööblidetaile, biotehnoloogiat, elektroonikat, masinaid või kaitsetööstuse toodangut.
Intervjuus andis Solnson ka soovitusi, mille järgi tasub Eesti ettevõtjatel valida, millisesse India piirkonda siseneda. Lisaks tuli juttu Eesti saatkonna korraldatud üritusest, millega toodi Indiast Eestisse ajakirjanikke, kümmekond masinatööstuse ettevõtet ja 15 idufirmat, kes osalevad siin ärikonverentsidel.
India valimiste kontekstis tasub teadvustada, et kiire majanduskasvuga India vajab endiselt sidemeid Venemaaga, aga on samuti olulisel määral seotud lääneriikidega, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.