Äripäeva arvamusliider: miks Kaja Kallasest ei saanud NATO peasekretäri?

Ukraina täiemahulise sõja algusest saati on olnud jutt: NATO peasekretäriks võiks saada alliansi idatiiva naispoliitik, kelle riik on ka järjekindlalt üle 2 protsendi SKTst kaitsele kulutanud. Mõistagi on siis kummastav, kui favoriidiks on tõusnud Hollandi pikaajaline peaminister Mark Rutte, kes isegi oma armee korduvatest palvetest hoolimata kaitsekuludele liigset tähelepanu ei pööranud.

“Kahjuks näeme eriti Ühendriikide ja Saksamaa puhul – kes ju lõpuks oma hoiakuga määravad ära, kellest saab uus juht NATOs –, et neil on naha vahel päris suur hirm Venemaa ees,” nentis riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson “Äripäeva arvamusliidri” saates.

Mihkelsoni sõnul pelgavad alliansi suuremad riigid endiselt seda, et idatiiva poliitilised liidrid võivad Venemaaga konflikti eskaleerida ja seekaudu tekitada pingeid ka NATO sees. “See on väga vale, aga endiselt püsiv kartus.”

Samas nentis Mihkelson, et Rutte on paljuski ka loogiline kandidaat, sest on hoidnud Hollandis pea 15 aastat koos väga eriilmelisi koalitsoone ning ta suutis 2018. aasta pingelisel Brüsseli tippkohtumisel oskuslikult määrida mett mokale ka toonasele USA presidendile Donald Trumpile. Seda oskust võib olla tarvis nüüdki.

Lisaks tuli Mihkelsoniga juttu Ida-Euroopa võimetusest koostööd teha ja Lääne suutmatusest Ukrainat pikaajaliselt aidata.

Saate teises pooles selgitab majandusminister Tiit Riisalo, kuidas ta suudab kõige ja kõigi kiuste võõrtööjõu kvooti kasvatada ja majandust seekaudu paisutada. Ning automüügi tarkvaraettevõtte Modera juht Raido Toonekurg hindab, kas elektriautode suhtes on entusiasm juba raugenud.