Eesti on kultuuri toetamises Euroopas kolmas. Paavo Nõgene selgitab, miks sellest ikkagi ei piisa
Tallink annetab aastas miljoni
Eesti riik kulutab üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust kultuurile. Tallinki juht näeb, et suured kultuurikulud on väikses riigis paratamatud ning kultuuri toetamine väärikas.
Tallinki juht Paavo Nõgene ja kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.
Foto: Äripäev
Tallinki juht Paavo Nõgene nendib, et kultuuris on teatud aspektid loojate poolt ette kirjutatud, näiteks eeldatavad koosseisude suurused. Neist kinnipidamine on loomingu vaatest hädavajalik, ent samas kulukas.
„See, et meie riik on rahvaarvult kümneid kordi väiksem kui Saksamaal ei tähenda, et meie klassikalise balleti trupp võiks olla kümme korda väiksem,“ ütles Nõgene saates „Kultuur veab majandust“.
Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütleb, et riigi suur panus kultuuri annab ka palju vastu ning suurt rolli mängib ka erarahastus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta ütleb, et kui mõnikümmend aastat tagasi oli statistikat andvaid teatreid 15–20, siis praegu on neid üle 60. Samamoodi on Allikmaa kinnitusel suurenenud muuseumite, kontserdiasutuste ja muude kultuurialade pakkumine.
„Pakkumist on tohutult palju ja see ei tule ainult riiklikust rahastusest, vaid siin on palju tuge ettevõtluselt,“ sõnas Allikmaa. Eratoetajate abiga rikastatakse Eesti kirjandust lähiajal veel kahe raamatusarjaga, milles ilmuvad maailma kirjanduse tüvitekstis ja filosoofiakirjandus.
Nõgene teatel on Tallinki viimase aasta toetuste eelarve miljoni euro juures. Sellest enamik läheb spordi, täpsemalt tennise ja golfi toetuseks. Tallink panustab veel kultuuri ja haridusse. Toetusi jagatakse ka piiri taga, näiteks Soome jäähokile.
Toetuste küsijale annab Nõgene soovituse selgitada, kuidas saab ettevõtja veenduda, et panus läheb õigesse kohta ja õige eesmärgi nimel. Lisaks, miks ta peaks just konkreetset projekti toetama.
Samas pole kultuurisündmuse jaoks raha küsimine võõras ka Nõgenele endale.
„Olen teatrist võrsunud, aga korraldanud ka Tartus Raimond Valgre festivali ja käinud aastaid selle tarbeks toetust lunimas,“ jagas Nõgene.
Ta toob välja, et ettevõtted ei toeta enam kultuuri lootuses saada reklaami või enda logo näidata, vaid peamiselt seetõttu, et anda ühiskonnale tagasi.
Mõlemad saatekülalised leidsid, et selleks, et rohkem eraraha jõuaks kultuuri, peab Eesti ettevõtjatel hästi minema.
„Täna on keeruline aeg, sest on majanduslangus ja raputatakse maksukeskkonda, aga loodan, et ettevõtted ei jäta enda pikaajalisi partnereid hätta,“ sõnas Nõgene.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.