Rohenõuded ettevõtluses – millega kohe alustama peaks?
Mida toob endaga kaasa 2025. aastal kehtima hakkav ESG ja jätkusuutlikkuse direktiiv, arutatakse värskes Äripäeva raadio saates "Jätkusuutlik ja roheline". Etteruttavalt võib öelda, et temaatika puudutab kõiki ettevõtteid, mistõttu on tagumine aeg end teemaga kurssi viia ja tegutsema asuda.
Peagi peavad ettevõtted oma jätkusuutlikkust ja roheväiteid tõestada suutma, rääkisid Äripäeva raadios TGS Balticu vandeadvokaat Mari Anne Rohtla (vasakul) ja Civitta partner Veeli Oeselg.
Foto: Kadrin Kahu
Millest alustada oma jätkusuutlikkuse ja kliimariskide kaardistamisega, kuidas vältida rohepesu ja alusetuid roheväiteid ning leida esmapilgul keeruka ja tüütuna tunduva kohustuse juures uusi, senisest jätkusuutlikumaid ja tarbijatele meelepärasemaid uusi tooteid ja teenuseid, sellest kõnelevad juhtiva Kesk- ja Ida-Euroopa juhtimiskonsultatsiooniettevõtte Civitta partner Veeli Oeselg ja TGS Balticu advokaadibüroo vandeadvokaat Mari Anne Rohtla.
147aastane pereettevõte, toidu- ja joogitootja Paulig on võtnud oma südameasjaks luua uut ja kestlikku toidukultuuri, mis teeb head nii inimestele kui meie planeedile.
Globaalne tööstushiid ABB pöörab jätkusuutlikkuse edendamisel tähelepanu sellele, et tootmises tekkivad jäätmed ei läheks ladestamisele ja et neil oleks veel mõni eesmärk. Tänaseks on ettevõtte Eesti tehased jõudnud selleni, et sorteerimata jäätmed, mida ei saa taaskasutada, lähevad koostööpartneri abiga energia tootmisesse, selgus sisuturundussaates „Jätkusuutlik ja roheline“.“
Kui me tahame, et maailm liiguks rohelisuse poole, peame seda soodustama – seetõttu tuleks elektriauto automaksu alt välja jätta, kommenteeris sisuturunduslikus saates “Jätkusuutlik ja roheline” Hyundai Motor Balticu ekspert Marko Aalik.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.