Rail Baltic seab ehitajatele uued ja senisest kõrgemad keskkonnanõuded
Miks peetakse rööbastransporti kõige keskkonnasõbralikumaks transpordiliigiks ja kuidas eri transpordiliikide keskkonnamõju üldse võrrelda ja hinnata, selgitab Äripäeva raadio sisuturundussaates Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür.
Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür räägib saates ka ehitajatele seatud keskkonnanõuetest.
Foto: Raul Mee
Kui Tallinna–Tartu maantee ökoduktid said päris suure kriitika osaliseks, siis mida Rail Baltic kavatseb paremini teha ja kuidas saavutatakse see, et looduslikus mõttes ei lõikaks RB Eestit pooleks, nagu keskkonnaaktivistid pelgavad?
Samuti tuleb juttu ja ühtlasi saame värsket infot ka selle kohta, millal Rail Balticu rongiga Tallinnast Riiga sõita saab.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.