Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keit Kasemets: miljardilise rahasüsti tagajärjena ei pea kartma hinnatõusu
Eestile terendab Euroopa Liidust ligikaudu miljard eurot taaste- ja vastupidavusrahastust peaks aitama majandusel taastuda nii, et säiliks pikaajaline konkurents, märkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.
Euroopa Komisjon võttis täna vastu Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud positiivse hinnangu, mis tähendab, et Eestile makstakse taaste- ja vastupidavusrahastust jupikaupa välja 969,3 miljonit eurot.
Eesti on Euroopa Komisjoniga küll suure, pea miljardise investeeringute plaani kooskõlastanud, kuid õigupoolest tuleks seda kutsuda 760 miljoni kavaks või hoopis millekski muuks, sest selles kavandatud projektide saatus selgub paljuski alles 2024. aastaks. Ühtekokku on küsimuse all vähemalt 370 miljonit eurot.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.