Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank soovitab ettevõtjatel valmistuda kiireks palgatõusuks
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul peavad ettevõtjad juba praegu mõtlema tootmise optimeerimisele või toote lisandväärtuse suurendamisele, kuna kiire palgatõusu surve jätkub veel paar aastat. Ainult hinnatõusuga ei ole tema hinnangul seda võimalik tasandada.
Eesti keskmine palk võib kasvada 2023. aastaks pea 1800 euroni, ütles Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan. Kiire inflatsioon paneb töötajaid üha rohkem palka juurde küsima ja kõrge tööjõupuudus paneb tööandjad olukorda, kus neil on raske töötajatele ära öelda.
Tööjõupuudus on ettevõtlussektoreid juba mõnda aega kimbutanud, kuid nüüd on olukord eriti hulluks muutunud. „Värbamine oli raske ammu. Nüüd on võimatu," ütles Bolti asutaja Markus Villig majanduskonverentsil Äriplaan.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.