• 18.02.21, 14:18

„Wabariigi“ automaastikku kujundasid bensupeadest taksojuhid ja Ameerika raud

Eesti Vabariigi algusaastatel liikus siin sadakond sõiduautot, esimese iseseisvusperioodi lõpus juba üle kolme ja poole tuhande. Autostumist ei vedanud aga niivõrd mitte jõukas keskklass, vaid tehnikahuvilised, kes leidsid võimaluse üldist elatustaset arvestades hirmkallis neljarattaline soetada.
J. Puhk & Pojad oli möödunud sajandi kolmekümnendatel Eesti üks suuremaid automüüjaid. Pildil firma Tartu osakonna väljapanek.
  • J. Puhk & Pojad oli möödunud sajandi kolmekümnendatel Eesti üks suuremaid automüüjaid. Pildil firma Tartu osakonna väljapanek.
  • Foto: Elmar Kald (rahvusarhiiv)
Nagu selgub seekordsest „Autojuttude“ saatest, pakkus niisuguse võimaluse taksot sõitmine. Nõnda teeniti osa autoga seotud kuludest – nende hulgas ka järelmaksu raha – tagasi.
Tänapäevaga võrreldes oli autosid väga vähe – praegu on Eestis registreeritud pisut üle 900 000 sõiduauto. Rohkem kui 3500 tükki on ainuüksi näiteks Lexuseid ja Saabe. Umbes sama palju, kui vabadussõja järel autosid kokku, leidub nüüdis-Eestis Bentleysid.
Tollal polnud kahte esimesena nimetatud automarki veel olemaski ning Bentleyt ükski tööstur või riigitegelane endale teadaolevalt ei hankinud. Üks müüdumaid brände oli Chevrolet ja populaarsust nautisid ka mitmeid teised USA margid. Osalt seepärast, et Ameerika Ühendriigid mängis toona kogu maailma autonduses märksa suuremat rolli, kuid põhjusi oli teisigi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teadlane ja autoajaloo huviline Riho Paramonov maalib saates „wabariigi“ automaastikust pildi ja selgitab taustu. Temaga arutleb „Autojuttude“ saatejuht Karl-Eduard Salumäe.
Muu hulgas saab teada, kes olid suuremad autokaupmehed, millisel suurtootjal oli Riias tehas, missuguse praegu paar miljonit eurot maksva eksoodiga Maarjamaal võidu aeti ning kelle auto on legendi järgi maa alla maetud.
Kuula saadet siit:
Autojutud
„Wabariigi“ automaastikku kujundasid taksojuhid ja Ameerika raud
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.25, 09:03
Ilmar Raag: Hübriidkonflikt ei ole hüpoteetiline ja ettevõtted peaksid sellega arvestama
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

78%
13.1%
8.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele