Maksukontroll kütab kirgi

Vaatluse all on erinevad suhtlustasandid ja valdkonnad – toll, teenindus, maksukontroll, nõustamine. Enamasti toimib omavaheline suhtlus hästi, maksu- ja tolliameti teeninduses ollakse abivalmis ja püütakse leida lahendusi. Mõnes osakonnas on Krautmanni sõnul siiski veel arenguruumi: näiteks maksukontroll püüab rohkem lähtuda enda vajadustest, mis tekitab ettevõtjates paksu verd.

Maksukontrolli eesmärk on maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada. Eelmise aasta alguses muutusid maksukontrolli põhireeglid ning enam ei eristata maksurevisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli. Maksukontrolli läbiviimist sätestavaid reegleid on ühtlustatud.

Maksukohustuslase õigused on anda seletusi, nõuda maksuhalduri ametniku taandamist, saada selgitusi, kuidas maksukontrolli käigus tuvastatud asjaolud mõjutavad tema maksukohustust, nõuda õiguse ja kohustuste selgitamist, tutvuda tema kohta kogutud andmetega ning keelduda andmete esitamisest.

Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

Maksuhalduril on selgitamiskohustus:

• maksukohustuslast tuleb teavitada enne maksukontrolli lõppu menetluse tulemusest, koostades kontrollakti;

• õigus on vestelda ja esitada vastuväiteid kontrollaktile;

• võib teha lõppvestluse (saab esitada küsimusi ja arutada läbi vaieldavad asjaolud);

• kui maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastata ja maksumaksja nõustub maksuhalduri järeldustega, siis kontrollakti ei koostata ja maksukontrolli lõpetamise kohta väljastatakse teade.

Ettevõtjal tasub teada oma õigusi ning olla aktiivne suhtlemisel maksu- ja tolliametiga. Kui ise ei soovi otse suhelda või pole piisavalt teadmisi, siis on mõistlik pöörduda raamatupidaja, maksunõustaja või advokaadi poole.