Kuni vaktsiinide kasutuselevõtuni olid nakkushaigused üheks peamiseks enneaegse surma põhjuseks maailmas. Selle sajandi esimesel kümnendil oli haigestumine vaktsiinidega ennetatavatesse haigustesse saavutanud tänu vaktsineerimisele kogu maailmas ajaloo madalaima taseme.

- Koroonaviirus on toonud kaasa võistluse, kes suudab esimesena valmistada toimiva vaktsiini.
- Foto: Reuters/Scanpix
USA lastearst ja meditsiinieetika ekspert John D. Lantos on öelnud, et kui tänu vaktsineerimisele on saavutatud nakkushaiguse üliharv esinemistase, siis muretsetakse rohkem vaktsiini kõrvalmõjude kui haiguste pärast ning vaktsineerituse tase alaneb. „See toob omakorda kaasa haigestumismäära kasvu, mistõttu tekib lapsevanematel jälle mure haiguse ja sellest tingitud komplikatsioonide pärast ning vaktsineerituse tase hakkab taas tõusma. Kas selline tsükliline mehhanism ka tegelikult toimib, näitab aeg.“
Paljuski johtuvalt sellest mõttest ja praegusest olukorrast on seekordse tervisesaate teemaks vaktsineerimine ning sellest on rääkima tulnud terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. Saadet juhib Violetta Riidas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.