Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teede omanikud ei saa küsida röövellikke tasusid
Uusarendustes ripakile jäänud teid ja trasse ostnud inimesed, kes loodavad nende kasutamise eest küsida kõrget hinda ja seeläbi märkimisväärselt teenida, ei tohi küsida ebamõistlikke tasusid. Kui ümbritsevate kruntide omanikega kokkuleppele ei jõuta, tuleks kohtusse pöörduda.
Mida teha, et selliseid olukordi vältida ja mida saaksid teha kohalikud omavalitsused, sellest räägib saates "Triniti eetris" Triniti partner ja vandeadvokaat Ramil Pärdi. Samuti saab teada, millistel juhtudel tasub üldse selliste vaidlustega kohtusse pöörduda. Selgub, et alati ei anna seadus selleks alust.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.