Kiiretel ja keerulistel aegadel aitab tööle keskenduda päevaplaani tsoonideks jagamine, ütleb Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill.
„Aastaid tagasi mõtlesin, et ühel hetkel saan töö tehtud. Vastan meilid ära, teen kiireloomulised ülesanded ära, koosolekud ka ja siis hakkan puhkama. Siis sain aru, et selleks ajaks olid uue meilid sisse tulnud, uued koosolekud kalendrisse pandud,“ kõneles Produktiivsusklubi koolitaja Jakob Gill tänavu mais toimunud Pärnu tarneahelakonverentsil peetud ettekandes „Kuidas kaitsta tähelepanu keset katkestusi?“
„Töö ei lõpe kunagi. Ma olin aastaid tagasi selles osas naiivne ja sain aru, et pean ise õppima piire panema,“ kõneles Gill.
Gill jagas konverentsil kolme soovitust, kuidas oma päevad paremini ära juhtida ja enda aega kaitsta. „Nendeks on roheline tsoon, sügav töö ja vaikne aega,“ sõnas ta.
Gill kirjeldas laval kõiki kolme tsooni. „Uuringute järgi on meie igaühe päevas mingid tunnid, mis on produktiivsemad kui teised, seda aega on meil kolm kuni viis tundi. Selline produktiivsusekspert nagu Carey Nieuwhof kutsub seda roheliseks tsooniks,“ selgitas Gill. „See on see aeg, mil sinu aju ja energia on justkui maksimaalselt tipus, sa tunned, et suudaksid vallutada maailma. Väga suurel osal inimestest on roheline tsoon hommikuti.“
Gill selgitas, et tema jaoks on roheline tsoon vahemikus 8–12 hommikuti. „Niipalju kui minust sõltub, püüan seda aega kaitsta ja planeerida sellesse aega need ülesanded, mis mind päriselt kõige rohkem edasi aitavad,“ märkis ta.
Kasvuks jääb tootmises automatiseerimisest väheks
Tänavu ka aasta tehase tiitli võitnud Võru külje all tegutseva puidutööstuse Barrus tegevjuht Martti Kork kõneles tarneahelakonverentsil, et ettevõte on pikalt tarneahelast väärtust otsinud ja juba neli-viis aastat tagasi otsustati ära, et tegeletakse sellega, mida päriselt kontrollitakse. „Tegeleme oma tootmise efektiivistamisega, mis tõi ka 35 miljonit automatiseerimise investeeringuid,“ rääkis Martti Kork.
Aga sellest täna enam ei piisa, sest tarneahelas on täna mitmeid probleeme, jätkas Kork.
Puit on bioloogiline materjal ja iga palk on mingit karakteristikute järgi erinev. Saematerjali omadused on kõikuvad, aga sellest sõltub, kui palju tuleb näiteks jääke ära n-ö visata. „Midagi ei lähe kaotsi, jäägist saab pellet ja paber ja nii edasi, aga meid huvitab see osa, millest on meie põhitoode [tehtud],“ selgitas ta, lisades, et see ongi tarneahela üks suurimaid probleeme, mis pärsib efektiivsust.
Teiseks väljakutseks tõi Kork voo palk-saematerjal-tootmisvõimakus-ladu ja märkis, et mida suuremaks ettevõte kasvab, seda rohkem on ka andmeid ja keerulisemaks see voog läheb. „Meie ei ole seda osanud väga hästi teha ja tulemus on see, et toormelao seis on ebamugavalt suur. Siin kuskil saalis on materjali ostujuht, ta võib seda isiklikult võtta, aga meil on laos 20–30 protsenti rohkem materjali laos, kui ta tegelikult olla võiks. See on see, et me ei oska lõpuni hästi planeerida,“ tunnistas ta.
Saate toimetas Harro Puusild.
Pildil Jakob Gill. Autor: Andras Kralla
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.