Valgekraest kurjategija börsifirma ette?

Märksõnadega „kuritegevus“ ja „börsiettevõte“ guugeldades jõudsin uudisteni Elevandiluurannikult Malaisiani. Mulle on südamelähedane ausus, ettevõtlikkus ja toimetulek. Olen aastaid tegutsenud advokaadina. Eraettevõtlusega alustasin koolipoisina isa kõrvalt laatadel kaupa müües juba eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpus. Paljud minu sugulased, sõbrad ja naabrid on ettevõtjad. Initsiatiivikalt ja hästi juhitud ettevõte loob töökohti, jõukust.

Börsiettevõtte vastu tunnevad lisaks aktsionäridele ja kreeditoridele huvi vähemalt analüütikud, võimalikud investorid ja avalikkus. Börsiettevõttel on lai omanikering, kellele tuleb esitada finantsaruandeid ja muul viisil aru anda. Enamasti on börsiettevõtte äri keerukam või suurema mastaabiga. Seega arvestamisele kuuluvate huvide ring on laiem, iseloom erinev.

Äri juhtimisel tuleb kasumi soovile arvestada riski. Risk ja kasum on kaksikvennad, risk ja kasum on mündi kaks külge. Ettevõtte juhil peab olema julgust ja ettevõtlikkust. Kuid samaväärselt peab ta riske tajuma. Just juhtide kujundatud meelsus määrab ettevõtte suhtumise kasumisse ja riskide kontrollimisse.

Kurjategijaks saab isik, kes on raskelt rikkunud teatud norme ja kes kohtu poolt on selles süüdi tunnistatud. Normid kannavad endas väärtusi, mille järgimisel ühiskond arvab end toimivat tõhusamalt, õiglasemalt. Kuriteo sooritamine osundab liigsele riskivõtmisele ja ka piisavale enesekeskusele, näitab suhtumist valitsevatesse väärtustesse.

Uurimuste kohaselt valgekraeliste kurjategijate need isikuomadused joonistuvad välja võrreldes teistega (Blickle et al 2006). Kurjategijaks ei sünnita, vaid halvas mõttes kasvatakse. Kuriteo sooritanul ei ole keelatud enda initsiatiivil või kohtuotsuse toel käitumist kohandada vastavaks kehtivatele normidele. Arvatavasti ei toimu aga selline väärtuste ümberhindamine üleöö.

Küünilisemad meist võivad arvata, et juhi minevik ei ole oluline, oluline on vaid konkreetse äri juhtimine, kasum. Kolme ülikooli ühisteadustöö (Amir et al 2010) kohaselt kurjategija juhitud ettevõttel on nõrgem ühingujuhtimine, mis suurema esinduskulu (agency cost) tõttu viib madalama kasumlikkuseni. Sellised ettevõtteid iseloomustab ka madalama kvaliteediga finantsaruandlus.

Töö autorid leiavad, et ettevõtted peaks kulude vältimiseks hoiduma valgekraeliste kurjategijate nimetamisest juhtideks. Kuigi ei saa välistada erandeid ega tohi eitada ümberkasvamise võimalust, siis teadustöö üldistavad järeldused langevad kokku minu arvamuse ja väärtussüsteemiga. Loodan selliseid väärtusi jagavad enamik ettevõtjaist.