Edukas Eesti: Eesti esindus igasse sadamasse

„Minu“-seeria raamatud ja e-valimiste statistika annavad aimu, et oleme lähedal olukorrale, kus „igas sadamas“ tõesti mõni eestlane leidub. Just „kohaliku“ eestlase abiga on kodueestlasel lihtsaim õppida tundma võõra maa olusid ja luua kontakte, aga kaugemal viibijatelt saab näiteks ka paluda koostada kohalike uudiste ja ärivõimaluste kohta regulaarseid lühikesi kokkuvõtteid. Näiteks saaks eksportiv ettevõtte seeläbi uuele turule sisenemise kujundada kohaliku ekspertiisiga, aga Eesti taustast lähtuvale turuülevaatele ning seejärel otsida parimaid kontakte läbi võrgustikuks seotud kaasmaalaste.

Ükskõik mis põhjusel välismaale liikujad on enda võõras keskkonnas ülestöötamises palju kiiremad kui riigimasin ning riik ei pea seda tegevust dubleerima. Jah, on ka kohti, kus riik peab kohal olema, aga ta ei pea võtma vastutust valimaks välja Eestile olulisi kasvuturge ega seeläbi tahtmatult hülgama neid ettevõtjaid, kes soovivad äri teha väheprioriteetsetes piirkondades.

Välisministeeriumi, aga miks ka mitte ettevõtlusühenduste esmaseks ülesandeks võiks olla igas „sadamas“ eestlase ülesotsimine. Kui kontaktid on leitud, tuleb motiveerida inimesi neid hoidma ning leidma põhitöö kõrvalt aega. Loomulikult peab toimuma ka koolitamine ning kogukonna loomine. Eesmärk peab olema ambitsioonikas – kohaliku info kogumine ja vahendamine peab toimima igas vähegi tähtsamas linnas kogu maailmas, kus õnnestub „kohalik“ leida.

Kutsun üles riigiameteid ja äriühendusi looma IT-süsteemi, kuhu on võimalik end registreerida välismaal pikemalt viibivatel eestlastel. Lisaks kutsun üles märku andma neid, kes sooviksid aidata kaasmaalasi ja Eesti ettevõtteid kohalike olude tundmaõppimisel, kui nende tänase kodulinna või -riigi vastu tuntakse huvi.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Sampo Panga ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.