Pane maksuhaldur enda heaks tööle

Maksuhaldurilt saab maksukontrolli eelseid seisukohti küsida kahel viisil: esitada selgitustaotlus või küsida siduv eelotsus. Vastus selgitustaotlusele ei ole üldjuhul siduv,  eelotsus on siduv.

Küsida eelotsus või esitada selgitustaotlus? Tavaline teabe küsimine on tasuta, kuid eelotsuse puhul tuleb tasuda riigilõiv. Eelotsuse küsimine on mõttekas siis, kui tehingute tegemisega ei ole kiiret – eelotsus antakse üldiselt 60 päevaga ja selgitustaotlusele vastatakse 30 päeva jooksul.

Eelotsus antakse üksnes tulevikus sooritatavate tehingute kohta. Seega ei saa eelotsust küsida siis, kui tehing on juba tehtud. Selgitustaotluse puhul ajalist piirangut ei ole. Eelotsuse küsimisel tuleb arvestada, et maksuhalduril on õigus otsuse tegemisest keelduda, kui seaduse tekst on üheselt selge. Samuti ei tohi kavandatav toiming olla liiga hüpoteetiline. Maksuhaldur ei avalda eelotsuses ka enda seisukohti siirdehindade ja tehingute kohta, milles eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine. Selgitustaotluse küsimisel selgesõnalised piirangud puuduvad. Järelikult saab selgitustaotluse esitada, kui toimingu tegemine on algses planeerimise faasis (nt puuduvad kirjalikud dokumendid). Samuti ei ole võimalik maksuhalduril jätta küsimusele vastamata, kui küsimuse taustaks on legaalne maksude optimeerimine.

Et lõivu maksmine tasuks ära. Olukorras, kus eksisteerib mõni eelotsusest keeldumise alus, kuid riigi siduvat arvamust oleks riskide maandamiseks vaja, tasub siiski esitada eelotsuse taotlus ja võtta keeldumise risk. Eelotsuse andmisest keeldumisel tagastab maksuhaldur riigilõivu ja maksumaksjale jääb alles võimalus teha selgitustaotlus. Teatud juhtudel võib olla mõttekas toimida vastupidi - küsida esmalt vastus selgitustaotlusele ja positiivse vastuse korral taotleda samas asjas ka siduv eelotsus. Sellisel juhul võib eeldada, et ootamisaeg ja riigilõivu maksmine tasub end ära.