Laenud suurendavad efektiivsust

Riigil on raha vähe ja olemasolevat kulutatakse, mõistmata selle väärtust. Eelarves piisava summa puudumisel lükatakse investeering edasi või jäetakse üldse tegemata. Teisalt on surve eelarve võimalikult täpselt ära täita. See ajendab aasta lõpu osturallisid, mille käigus kulutatakse raha jäägitult ära. Selline süsteem ei soosi mõistlikku majandamist.

Finantsinstrumendi kaasamisel, olgu selleks laen, liising või võlakiri, tunneb finantseerija alati huvi, milleks raha kasutatakse, ja langetab saadud info baasil otsuse, kas usub projekti või mitte. Kui soodustaksime riigiasutuste laenu võtmist teatud mõistliku määrani, aitaks vähendada ka liigset kulutamist. Tuleb ju asutuse juhil plaani põhjendada ja tasuvust tõestada finantseerivale osapoolele.Riigiasutustel võiks lubada lihtsamalt eelarvevahendeid kulude ja investeeringute ridadel ümber tõsta, et vältida aasta lõpu kulutamist. Nii ei tekiks olukorda, kus säästliku majandamist karistatakse eelarve vähendamisega. Samuti võiks läbi mõelda põhimõtted, milliste investeeringute tegemisel eelistatakse oma raha kasutamist ja milliste puhul mitte. Tänane süsteem, kus iga ametnik teeb ise, kuidas oskab, on väikeriigile liiga kulukas.