Krugman võinuks väisata Riiat

Auväärt nobelisti oleks võinud silmaringi avardamiseks kutsuda sel nädalal Riiga IMFi ja Läti keskpanga konverentsile, mis Balti riikide kogemust just ses valguses lahkas ja järeldas, et on õppida küll. Mitte üks-ühele, möönis IMFi juht Christine Lagarde. Kuid on rida universaalsemat laadi tegureid, mis on eduks kriitilised.

Näiteks kiirus. Läti ja ka Eesti tegid valulisemad reformid ära pigem varem kui hiljem, veel kriisi ajal. Nii jõuti ennetada üldist reformiväsimust ja perspektiivituse tunnet, säilitades isegi usalduse poliitiliste liidrite suhtes. Jah, SKP langus oli ränk, nagu illustreerib Krugman, kuid Balti riigid on tagasi Euroopa kõige kiirema majanduskasvuga riikide seas. Ka Iirimaa majandus kasvab, Kreeka SKP on samas viiendat aastat languses.

Veelgi olulisem tegur on üldine arusaam kärpekuuri möödapääsmatusest – ja seda mitte üksi valitsuse tasandil, vaid riigis tervikuna. Struktuurimuutust ei vajanud Läti ülekuumenenud majandus mitte IMFi või ELi abiprogrammi pärast, vaid enda jaoks. Ka iirlased ei hääletanud äsja referendumil fiskaalleppe poolt armastusest ELi vastu, vaid pigem arusaamisest, et Euroopa abi jätkumist on vaja riigi majanduse toibumiseks ning et uut ebastabiilsust vajab euroala niisama palju kui kuuli pähe.