Kessler: turumanipulatsioon sarnaneb vargusega

Börsile peab avaldama täpset, täielikku ja õiget teavet emitendi, tema väärtpaberite, pakkumuste ja väärtpaberitehingute kohta. See võimaldab investoritel teha õigesti enda hüve maksimeerivaid otsuseid.

Kujutage ette, et fooliumiga vooderdatud kotis poest dressid varastanu süütust õigustades rõhub advokaat kohtus pikanäpumehe loovusele ja vajadusele elavdada poe käivet. Lisades - vargused ongi head, kuna täiuslikult kaitstud poes ei pruugi olla ühtegi külalist. Aastaid advokaadina tegutsenud inimesena näib mulle selline argumentatsioon nii primitiivne ja ebakohane, et austusest teiste vastu ei tihkaks taolist mõttekäiku kasutada isegi kaitsekõnes.

Ometi kostuvad lehtede kommentaariruumidest ja teinekord suisa advokaatidelt just sarnased väited siis, kui kohus on väärtpaberituru manipulatsiooni asjas langetanud järjekordse otsuse.

Turumanipulatsioon on valeteabe levitamine. Valeteave võib seisneda kuulujutus ehk tõele mittevastavas teabes. Valeteave võib võtta ka pakkumuse või väärtpaberitehingu vormi: iseendaga ja seotud isikute vahel tehtud tehingud börsil, teatud ajal, hinnaga, koguses, turujõudu omades ja meetodiga tehtud pakkumused ning börsitehingud. Selliseid toiminguid iseloomustab kommunikatiivsus, millele teatud juhtudel lisandub samaväärsena majanduslik mõõde. Kommunikatiivseks toiminguks on näiteks turul võlgnikust sõbra kartulite valjusti kiitmine ja sellele järgnev kiitja ost eesmärgiga tekitada suuremat ostuhuvi teistes, et sõber saaks edukast kartulimüügist saaduga kiitjale võlg tasuda. Kartuliostjad aga kiitja ja müüja seoseid ei tea ning eeldavad kiitusest kartulitele ja vastavast ostust kauba paremat kvaliteeti.

Turumanipulatsiooni börsil võivad endast kujutada näiteks tehingud isiku ja tema kontrolli all oleva äri vahel sõltuvalt tehingute arvust, tingimustest ja iseloomust. Teised investorid aduvad pelgalt nende tehingute toimumist, kuid neil puudub teave, et börsitehinguid tehakse seotud isikute vahel. Sellise teabelünga tagajärjeks on suurenenud ostu- või müügihuvi vastava väärtpaberi suhtes, mida saab algse kommunikatiivse tehingu teinu omakorda ebaõiglaselt ära kasutada. Turumanipulatsiooni esinemisvorme on rohkesti ja teinekord on need segunenud. Seaduses on lisaks turumanipulatsioonile kirjeldatud ka signaale, mis viitavad manipulatsiooni toimumisele.

Ähvardus nagu suretaks tõhus järelevalve turukuritarvituste üle Tallinna börsi, on pehmelt öeldes igasuguse faktilise aluseta liialdus. Turumanipulatsiooni keelav normistik on harmoneeritud üle Euroopa. Järelevalvepraktika liigub jõudsasti ühetaolisuse suunas. Turukuritarvituste kaasuseid arutavad, kogemusi ja teavet jagavad Euroopa väärtpaberijärelevalveasutused Euroopa Liidu vastava asutuse ESMA raames väga sagedasti. Manipulatsiooni kuriteod on olemuselt samad Londonis, Helsinkis ja Tallinnas. Rahvus, keel, kultuur ja valitsemisvorm ei õigusta turukuritarvitusi. Samuti ei näi Tallinna börsil kauplemine olevat manipulatiivne, seda siiski on mõned üksikud tehingud. Väidetav vähene likviidsus (mõõdetuna mille suhtes?) turul ei saa kuidagi õigustada manipulatsiooni. Nagu turvaväravate puudumine poes ei õigusta vargust.

Süvenev Euroopa ühisturg tekitab konkurentsi, avab võimalusi ja suunab kohanema. Omamoodi ime on börsi olemasolu ja toimimine nii väikses ettevõtluskeskkonnas nagu Eesti. Selle väärtuse hoidmise ja arendamisega on mõtet tegeleda, eriti kui turul on selleks olemas vastav nõudlus ja pakkumine.