Kuuldused ACTA surmast on liialdatud

Vähemalt Eesti autoriõiguste debatis ei paista ACTA veel nii pea kuhugi kaduvat. Teisipäeval Tallinnas autoriõiguste seminaril pidasid nii kultuuriminister Rein Lang kui ka Eesti Autorite Ühingu esindaja Kalev Rattus tarvilikuks ACTA-vastaste üle ironiseerida. Mõistagi tekitavad need teemad paljudes tugevaid tundeid ning isegi kui lahing peaks läbi olema, on tulisema loomuga meestel raske rusikatega vehkimist lõpetada. Ent see võib olla ka märk, et ACTAle on veel vara matusekõnesid kirjutada.

ACTA pole mitte üksnes äärmiselt tehniline ja nüansirohke, vaid ka silmapaistvalt ebamäärane dokument. Nii toetajatel kui ka vastastel on olnud kerge argumentatsioonis libastuda, esitades kategoorilisi väiteid ACTA jõustumise järel juhtuva või juhtumata jääva kohta. Ehkki ACTA iseenesest ei muuda autoriõigusi, on küsimus, kas ACTA võib luua võimalused nende õiguste legaalseks jõustamiseks viisil, mis rikub inimeste teisi õigusi, halvendab üldist õigus- ja majanduskeskkonda. Viimaste päevade teemadest võib tõmmata paralleeli erakondade rahapesu dekriminaliseerimisega: otsustel, mis igaüht meist otseselt ei puuduta, võib ikkagi olla suur kaudne mõju kogu ühiskonnale.

Tõepoolest, ehkki Langi sõnul ei saavutata demonstratsioonidega kunagi midagi ning kõigi argumentide puhul on olulisim nende “parketikõlbulikkus”, ületasid ACTA-vastased meelavaldused Euroopas kaugelt piiri, mis lubanuks neid marginaalseteks pidada. Poliitik, kes sedavõrd laia protesti ignoreerib, peab olema äärmiselt enesekindel. Enamik euroliidu poliitikuid on siiski inimesed nagu kõik teisedki ning ei kipu oma nahka turule viima.

Teisalt on poliitikas tavapärane, et ebamugav otsus, mille langetamiseks on mõjukaid argumente (olgu sisulisi või rahalisi), lükatakse mõneks ajaks kalevi alla ja võetakse sealt hiljem uue nimega välja. Kodukootud näiteks sobib DASAde-MSAde eelnõu, mille järele käis riigikogulastel nii suur kihk, et kadunukese elluäratamisega ei mallatud poolt aastatki kannatada. Ka Neelie Kroesi pressiesindaja on tunnistanud, et Euroopa Komisjon peab ACTAt endistviisi vajalikuks ning töötab selle läbisurumise nimel.

Autor: Vilja Kiisler, Raul Veede